Novembri viimane päev nõuab kokkuvõtte tegemist selle kuu saavutustest:

1) heegeldatud mälupulgakott,
2) mitmed sokid: punased petupalmikutega, punased pitsitriibuga, tumehallid 1, tumehallid 2, helehallid lapsele, sinakashallid petupalmikutega, valged, tillusokike,
3) linikuid ja äärepitse: kolm linikut, tähemustriga linik, suure lina äärepits, ümmargune linik, linaste linikute ääred, viinamarjalehtedega linik,
4) jõulukingituseks roosa sall,

Vahelduseks suured sokid

Tavalised maavillased naturaalvalged tavalise pitsimustriga sokid.

Kummaline, et just sellise mustri ja servaga sokke tellitakse kõige rohkem , muster on nii pähe kulunud, et lausa kinnisilmi võiks vist teha .

Pilt veidi udune, aga huvitav on see, kuidas tulevalgel pildistades hakkab triikimislaua läige ka sokkidele külge .

Isetehtud tillusokk

Hing ei andnud enne rahu, pidin ära proovima, kas ikka on võimalik ka midagi nii väikest kududa. Tuleb välja, et tõesti. M.O.T.T. .
Vardad nr. 2, lõngaks kirju Karmen Angora. Ühel vardal oli 4 silma. Alguses ja lõpus oli ikka pusimist, aga vahepeal sujus nagu iseenesest. Tegemisest tegin ka mõne udupildi, et ikka näha oleks -- mina ise tegin!

Tänaseks olen end vist lõbustanud piisavalt .

Järgmised petusokid

... Jõuluvana kotti. Seekord siis sinakashallist Novita Jussi lõngast, vardad nr. 4.

Mõeldud küll number väiksemale jalale, aga mustri huvides venitasin jalga .

Nii roosa, roosa, roosa ...

Eile ostsin roosat lõnga. Täna läksin ja ostsin veel roosat lõnga, sest eile alustatud sallist oli näha, et ei ole piisavalt.
Tegelikult mõtlesin, et lihtsalt proovin veidi ja ühtäkki oli pool meetrit valmis .
Täna saigi terve sall valmis:

Vardad nr. 6, lõng Novita 7 venda ja karvane Tango. Paksema lõngaga on tehtud lihtsalt augumuster, iga kuue rea vahele 2 rida karvakesi. Salli pikkus 150 cm + narmad, laius20 cm. Lõnga kulus terve Tango ja poolteist tokki 7 venda.
Siin ka lähemalt:

Üsna selge on küll see, et mina seda kandma ei hakka, aga Jõuluvana kingikotti peaks see passima küll. Vähemalt on karvane ja piisavalt tibilik .

Lisaks tõdesin jälle, et kaubanduskeskused tekitavad lõkse: Kristiines on Novalux Apolloga kõrvuti, mõlemasse tuli ju raha jätta. Novaluxist ostsin veel ühe lahtritega karbi, Apollost aga hunnniku käsitööraamatuid: Kirikindad I, Tikkimine, Taimedega värvimine ja Viltimine. Kaks viimast omakorda topelt, vähemalt on paar Jõulukinki olemas.

Lopergune linik

Mida kõike inimene ei tee, et kõrvale viilida Jõulukingituste tegemisest!
Näiteks pikliku liniku viinamarjalehtedega (mida aastaajale vastavalt võib ka ju jõulutähtedeks tituleerida?), mõõdud 80x 39 cm.
Linik venitamisel miskipärast jumala lopergune jäänud, see on tulemus, kui õhtul hilja nõelu voodile torkida .

Materjaliks veneaegne tavaline puuvillane niit nr 10, mul oli neid suurtes poolides nii punast, valget kui kollast, aga järgi on veel piiiisike poolike punast ja mõned kollased.
Heegelnõel nr. 1 (kuigi lubasin, et niipea kätte ei võta, torgib ikka pikalt tehes üsna kõvasti).
Muster on kunagi kusagilt maha joonistatud millimeetripaberile, 1/4 linikust, ja seda andis ikka käes keerutada, et järjele saada. Samas oli päris tore teha ka avalikus kohas, pisike ja pihku mahtuv töö (esimene pool). Alustatud on keskelt, üks pool valmis ja siis keskelt alates ka teine pool. Aega läks mõne tunni kaupa pea nädalajagu.
Siin muster ka lähemalt:


Kuidas küll motiveerida end tegema vajalikke asju, mitte neid, mis pähe tuleb? Jõulupaanikat veel pole, aga küll see ka varsti saabub .

Vanaema tehtud

Eile jäid kapist näppu juba ammu unustatud linikud. Vanaema tehtud, keda ma õieti ei mäletagi. Tegelikult mäletan seda, et ta õmbles (oli väljaõppinud meestepüksterätsep) ja meil on ka kaks igivana õmblusmasinat alles, aga käsitöö tegemisest ei meenu midagi.
Aga vanaema tehtud asju on hea vaadata ja mõelda, kui palju vaeva on nähtud. Suurem linik on tehtud veidi tugevamale riidele, väiksem õhkõrnale batistile ja see pole ajale vastu eriti hästi pidanud. Arvata võib, et need on kuuskümmend aastat vanad või ehk isegi vanemad. Aga üle kümne aasta olid need linikud ka minu kodus kapi peal. Nüüd on nad lihtsalt armas mälestus.

Suuremalt väiksemale ...

Eelmises postituses suure laudlina puuvillane äärepits on tehtud heegelnõelaga nr. 2,5, siidine linik nõelaga 1,5.
Linased linikud (45x45 cm) on mul pikalt kapis seisnud, sellised igavad teised, tegin neile ka äärepitsid. 3 sain valmis, 3 peaksid ootama veel järge. Materjaliks linane niit, heegelnõel nr. 1. (Ja jälle tõestatud -- mida väiksem nõel, seda rohkem torgib ).


Pildid ikka klassikaliselt kehvakesed, ilmselt peab ka veel pildistuskursusele minema (või kevadet ootama, mil valgemaks läheb).

Vahelduseks ...

Kogu aeg ei jaksa Jõulude ja suurte asjade lainel olla, tahaks nagu midagi veel ja teistsugust teha.
Ja tegingi.
Suur neljakandiline juurikamustriline laudlina sai lihtsa puuvillase heegelpitsi:


Väike tuust läikivat beeži heegelniiti sai lihtsaks linikuks (punase põhjaga pildil on õige värv, sinisel padjal on aga muster paremini näha):

aga kõik pooleli ...

Väikesed sokid

Kudumine algas kodus, jätkus Harjukate kokkutulekul ja lõppes kodus. Nii kaua pole ma veel väikesi sokke teinud, aga juttu ja muud tegemist oli kokkutulekul niipalju!

Tehtud helehallist maavillasest, ikka tavalise pitsimustriga.

Panen siia juurde ka kokkutulekuks tehtud saia retsepti (mille sain mullu ühe oma armsa kursusekaaslase käest).
Ürdisai
3 dl vett
0,5 pulka pärmi (50 gr)
1 sl toiduõli
1 tl soola
1 tl suhkrut
1 muna
2 dl peenestatud peterselli, pool sellest võib olla ka basiilik
3-4 purustatud küüslauguküünt
2 dl rukkijahu
7 dl nisujahu, pool sellest võib olla graham-jahu
1. Soojenda vesi 37 kraadini. Sega peenestatud pärmiga
2. Lisa õli ,sool, suhkur, muna, petersell (basiilik), küüslauk, rukkijahu ja peaaegu kogu nisujahu. Sega taigen ühtlaseks. Kata kinni, lase kerkida 40 min.
3. Lisa ülejäänud jahu ja jaga taigen kaheks. Vormi 2 pikka kitsast saia või 3, nii kuidas panni suurus lubab.
4. Tõsta saiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tee neisse terava noaga sisselõiked ja lase katmata kerkida veel 30 min.
5. Küpseta saiu 225 kraadi juures umbes 20 min.
NB! Jahu võib panna ka veidi vähem, oluline on, et tainas oleks paraja paksusega saiade vormimiseks. Kui värsket peterselli ja basiilikut pole, siis võib panna ka kuivatatud. Vahepeal võib saiu ka veidi niisutada pealt (pritspudelist näiteks), ka ahjust välja võttes, siis ei ole koorik nii karm. Küpsetamisaeg sõltub ka ahjust, mul vahel olnud ka pool tundi. Kontrollida saab puust hambatikuga, kui enam midagi külge ei jää, siis on valmis. Pealt pruuniks minema ei pea, siis kipub juba kõrbenud olema.
Mida ilusamini vormid, seda kenamad saiad jäävad . Mul olid sellised:

Suured sokid

Nii ahvatlev kui ka eelmises postis näidatud internetist leitud tillukeste sokkide tegemine ka ei tundunud, on minult tellitud ikka inimesemõõtu sokid. Saingi need täna muude asjade vahel valmis:

Tehtud maavillasest tumehallist lõngast, ikka tavalise pitsimustriga.

Kui kudumine ei lähe, heegelda!

Mõned linikud:



Väikesed motiivid esimesel pildil on kokku heegeldatud linikuks, sest sellest lõngast ei tulnud selline töö, nagu arvasin, liiga palju jäi lõngajuppe peita, ja tekkiski selline pisem variant.
Piklik linik on kunagi alustatud mingi suurem töö, isegi ei mäleta, mis sellest tulema pidi (vist padjakate). Aga niipalju oli laiusest valmis ja roos ka nurgas -- sai linikuks.
Neljakandiline tähemotiiv on esimene motiiv (ja ka viimane) plaanitud heegeldatud voodikattest. Hakkas lokkima ja rohkem teha ei tahtnud, üles harutada ka ei raatsinud.
Väike roosilinik on tehtud küll ainukesena sihipäraselt linikuks, roosimuster oli nii armas lihtsalt.
Tegelikult on mustrid siit-sealt kokku korjatud, palju ka kunagi paljundatud või maha joonistatud. Ainukesena tean kindlalt, kust on pärit väikese roosiliniku äärepits -- ikka raamatust "Heegeldatud äärepitsid".
Lõng on kunagi nõukaajal müüdud suures vihis puuvillane lõng, seda oli tõesti kehvavõitu kerida, aga heegeldada mõnus; naturaalvalge ja pehme. Heegelnõel oli 2,5.

Ja nüüd, kui tähtsamad toimetused tehtud, hakkan valmistuma homseks kõnepidamiseks !