Lilla märts

Abakhanist ostetud kaalutrikotaažist õmblesin ühe lihtsa kleidi. Manni peal unustasin pildi teha, seega pildistasin omaniku seljas.

Ülemine osa on T-särgilõikega, varrukad kolmveerandpikkusega, alumine osa veidi laienev.
Omad piirid seadis ka materjali hulk, kaalukanga puhul ei saa kahjuks ju valida, palju seda seal on. Nii pidingi vöökohal ühe jupi jätkama ja mustrit sobitama.

Kleit eest ja tagant:

Pleed e. Suur kudutegu

Ka sel aastal püüan vähendada oma lõngavarusid. Suure sorteerimise käigus selgus, et selliseid maavillaseid, mis on taimedega või seentega värvitud, aga mingil põhjusel on jäänud värv ebaühtlane või pleekinud, on mul palju. Liigagi palju ühe tekikese jaoks.

Alustasin 24 jaanuaril ja algus läks üsna lõbusalt. Inspiratsiooni sain selle teki pildist, aga tegin ikka omamoodi. Algusesse (ja lõppu) tegin mõne rea tumepruuni lamba värvimata lõngaga, samuti ebaühtlaste vahedega ühe rea kaupa läbi kogu teki. Kõiki teisi lõngu panin suvalises järjekorras, püüdsin siiski jälgida, et väga sama tooni järjest ei oleks.

Esimese paari nädalaga kasvas tekk täitsa jõudsalt, veebruari alguses oli valmis ca pool.

Nii rea alguses kui lõpus jätsin jupi lõnga ripnema, pärast sõlmisin ja tegin narma.
Edasi enam nii lõbusalt ei läinud, tekk läks raskeks ja vahepeal ei kudunud rohkem kui mõne rea õhtuti. Kui lõpuks oli ca 2 meetrit pikkust, lõpetasin ära. Kuna üsna alguses tegin bambusvarrastega, millel oli kõige pikem tamiil, aga mis vastu ei pidanud rohkem kui paarkümmend rida, siis võtsin alguse lahti (pildil ka näha natuke teistmoodi kude) ja kudusin teistpidi lõpuni.
Valmis sai 19. märtsi õhtul ja ... mingil põhjusel otsustasin teki masinas pesta. Miks, ei tea küll siiani. Tulemuseks oli see, et tekk tõmbas tihedaks kokku (õnneks ei vanunud vildiks), mis ei ole muidugi paha, aga natuke kaotust tuli nii pikkuses kui laiuses. Narmad andis ka kenasti lahti harutada ja trimmida.

 Pleediks täitsa paraja teki suuruseks jäi lõpuks ca 145x180 cm + 7 cm narmaid mõlemal pool.

Kokku on mõlemal pool 101 narmast, seega kudusin ca 606 rida, silmuseid ühes reas oli 260.
Vardad nr 4.
Kaalu langes kenad 1200 grammi.

Veebruari punane

Harva juhtub, et mul midagi punast vaja on, aga ammu olin mõelnud kotikese peale, millega ravimeid jm vajalikku kaasa saaks võtta ja no miks see ei võiks olla ju punane.

Punane kangas on mingi tööriide kanga jääk. Kanga teppisin üsna vaba käega õhukesele vildile, keskele risti alla panin ka kihi suhteliselt õhukest vatiini. Teine külg on peaaegu samasugune.

Sees on mummuline vooder mitme taskuga. Ühel pool on lukuga tasku ja selle peal veel 2 väiksemat taskut.

Teisel pool on pealt avatud suur tasku.

Luku panin seekord teisiti kui tavaliselt kotikestele olen pannud -- õmblesin koti ja voodri ülevalt servast kokku, siis õmblesin lukupooled, jättes lõpust sujuvalt õmblemata ning lõpuks kantisin serva täpilise kandiga. Samast kandist tegin ka luku otsale lapaka ja kelgule nöörikese.

Ehk sellel sassis töölaual tehtud pildil on kõige õigemad värvid, teadagi ju, et punast on raske pildistada:)

Koti mõõdud: laius 30 cm, kõrgus 22 cm ja põhja laius 6 cm. Kott on seega esialgse mõtte jaoks suurevõitu, aga sinna võib alati muudki kraami panna.

Jaanuari valge

Jaanuari valgeks kudusin naturaalvalgest lambavillasest peenikese mohääri lisandiga käpikud.

Vasakpoolse paari muster on SIIT, parempoolsel SIIT.

Kindaid ma üldiselt ei armasta kududa, eriti vastik on pöidlaava tegemine, aga kuna leidsin sellise toreda kiiluga pöidla juhise SIIT, siis tegin lausa kaks paari.
Võin vist üsna kindlalt vanduda, et iial ei tee enam tavalise auguga pöidlaid. Kuigi nn kaubanduslik välimus on nendel natuke naljakas, on kindad käes ülimugavad.

Kokku läks kahe paari kinnaste kudumiseks lõnga 215 grammi, vardad olid 3,5.



 

Head vana aasta lõppu!

Selle aasta lõngakulutusprojekt oli üpriski edukas, kudusin sokke (38 paari kokku!), heegeldasin kardinad, titateki, nõudelappe, laudlina.
Selliseid sokikesi kudusin mitmeid paare, hea väikesi tokke ja lõppe kasutada. (Sokikesed on ikka ühepikkused, laps istub veidi viltu:)).

Heegeldamise suurt tegu ei saanudki valmis, lapid küll on olemas alates jaanuarist, aga kokkupanek tahab veel idee genereerimist.
Seetõttu ei saa küll nii suurt numbrit kulutatud lõnga osas näha, aga 5954 grammi on ka päris hea tulemus. Või õigemini oleks, sest oktoobri lõpus juhtus see, mida juba ammu juhtunud pole -- ostsin 1200 grammi lõnga juurde.
Nii jääbki selle aasta tulemuseks  4754 grammi. Igal juhul parem kui 2015. aastal, mil kulus ainult 4602 grammi.

Ilusat aastalõppu ja HEAD UUT AASTAT!

"Hommikukuub ...

... noorele džentelmenile" :)

Materjaliks puuvillane frotee ja elevandikestega flanell.
Suurus 98.

Häid Jõule!

Ja meile on sündinud Väike Prints ....

Jõulusokid -- uus generatsioon :)

Kui ma 2013 ja 2014 tegin noortele peredele jõulusokid, ega ma mõelnud, et varsti on vaja ju järelkasvule sokke teha.
Varasemad said sellised:

Eelmisel aastal sündisid aga Prints ja Printsess ja selleks aastaks on nad juba nii suured, et vajasid oma sokki.
Kuna kangastega on läinud veidi kitsaks, siis on sokid samas stiilis ja küll samadest kangastest, aga ikka natuke teistmoodi.

Sellised nad siis saidki.

Heegeldatud beebitekk

Leidsin lõngakastist kunagi ostetud lõnga Favoritt (100% villane) jäägid poolidel, millest olen ammu-ammu õlasalle kudunud. Lõnga paistis jätkuvat täpselt niipalju, et heegeldada soe ja kerge beebitekk Jõulude paiku sündivale Väikesele Printsile. Ennustati ju külma talve ning seega on sooja tekikest vaja.

Kuna lõnga polnud palju käes, valisin keskelt algava mustri (LINK), et siis tuleb niipalju välja kui tuleb. Pildil paistavad tumedamad read (päriselt neid näha ei ole), mis tekkisid poolide lõppudest.
Teki suuruseks sai ca 70x70 cm, mis on vankrisse beebile just paras.

Natuke kohendasin mustrit keskel, et heegelnõel nr 2,5 paremini sobiks ja viimasel real, et ilus serv oleks.
Lõngakulu kokku oli 376 grammi ja järgi jäi imepisike tutsakas.

Kohev hommikumantel

Kui ma seda kohevat fliiskangast Abakhanis nägin, siis tekkis kohe idee hommikumantlist, mis oleks kapuutsiga, suur ja pehme. Mõõtsin seal kohapeal tükki üht ja teistpidi (kaalukanga tükk, ca 1,3 kilo) ja otsustasin, et tuleb välja küll. Tuli jah, aga ega järele eriti midagi jäänud.

Värv on tegelikult sügav vaarikapunane, kergelt on sisse pressitud ruuduline muster. Hommikumantel on tükk maad suurem kui mu mann, ca nr 60 või sinnakanti.

Lõike sain ühest vene foorumist, pdf-na ja ei seal jagamise kohas ega ka lõike peal pole sõnagi, kust lõige pärit on. Lõige oli kuni suuruseni 58, aga ma suurendasin kehaosas tunduvalt ülekäiku ning õmblusvarud lõikasin ka lahke käega, niipalju kui kangas lubas. Nagu öeldud, järgi jäi ainult peotäis pudi.
Enne õmblema hakkamist mõtlesin, et seda kangast on ilmselt hull õmmelda. Eksisin -- oli veel hullem kui ette kujutada oskasin. Sealjuures ei olnudki kõige probleemsem kanga venivus, mida algul arvasin, pigem vastupidi, eriti ei veninud midagi. Kõige raskem oli see, et kohevuse seest ei näinud, kuhu ja kui palju õmmelda ja kummitas pidev hirm, et kui harutama peaks, siis ei näe ju midagi. Õnneks pidin harutama ainult 2 x 7 cm varrukamansette, muu läks paika ludinal. Samuti ei olnud võimalik õmblusi maha pressida, lihtsalt kangas oli kohev ja nii jäigi. Kõige hullem aga oli see lõputu punane pudi, mis pudenes iga lõikamisega, kandus ühest toast teise ja ka peale korduvat koristamist on ikka siin-seal veel alles.
Lõikel ei olnud ei tehnilist joonist ega ka lõigete jooniseid, aga hoolimata sellest oli selge ja loogiline lõige. Kui teinekord teha, siis teeksin mõned asjad teistmoodi (nii kangakulu kui õmbluste vähendamiseks) -- välja lõikaksin nii, et küljeõmblust ei tuleks, rinnavoldi viiksin õlaõmblusesse ja poolest esiliistust allapoole kandiksin mingi õhema materjaliga.
Hoolimata eelnevast halast meeldis mulle seda hommikumantlit õmmelda -- kokku kulus aega ainult 4-5 tundi ning tulemus ületas ootusi mäekõrguselt.
Hommikumantel läheb juubelikingituseks ja loodetavasti on sellest rõõmu.

Hall ja must november

Ikka sokid:)
Hallid toonid on kõik maavillased, must on Jil. Kõikide kudumisel kasutasin vardaid nr 2.5.
Hallide kaal kokku 352 grammi, mustad 170 grammi. Eelmisel kuul jäid kaalumata pruunid sokid, mille kaal kokku 126 grammi. Nüüd on seega juba kulunud peaaegu 5,5 kilo.
Ja ka sokkide aastaplaan (keskmiselt 3 paari kuus) on täidetud -- 36 paari ongi sel aastal tehtud.

Triibulised sokid

Korjasin kokku oma viimased kerakesed ja tutsud sokilõngadest (Novita Jussi + mõned tundmatud, millel sildid ammu kadunud) ja sain nendest kokku 3 paari lõbusalt triibulisi sokke.

Sokkide tallapikkus 23, 20 ja 21 cm. Vardad nr 2,5.
Kokku kulus täpselt 300 grammi lõnga.
Kuna meil sellises mõõdus jalgu (veel) ei ole, siis ehk toovad need sokid mõne teise pere lastele rõõmu ja soojust.

Kirjud sokid

Vahel tahaks mitmevärvilisi sokke kududa, aga kirjatud mustrit teha ei viitsi või on lõgad veidi erijämedused ja pilt poleks nii ilus.
Heaks lahenduseks leidsin Broken Seeds mustri -- lihtne teha ja nunnu tulemus.

 Lastesokid tallapikkusega 15-22 cm.
Sinine lõng on Novita Jussi, valge kas Nordic või Jil jäägid, must samuti kas Nordic või Jil jäägid ning rohelisekirju ilmselt mingi Alize järgijäänud kerake.
Vardad kõikidel paaridel 2,5.
Lõngavarud vähenesid jälle  205 grammi võrra. Pisitasa, aga ikka edenemist on, sel aastal on ära kulunud juba 4530 grammi

Pruun oktoober

Maavillased tumepruunid sokid oma šokolaadipruunide lammaste villast.

Soktoober: sinised sokid

Traditsiooniliselt on oktoober sokikuu ja jõudsin oma lõngade hävitamise projektiga siniste lõngadeni. Üldiselt olin edukas, järgi on paarkümmend grammi pisikesi nutsukesi.

Suured sokid:

Lõngaks on esimesel kolmel paaril Nordic, viimasel Jil. Esimese sokipaari muster on pärit SIIT, ülejäänud kolmel Lankamaailma lehelt.

Lisaks sain jääkidest veel 3 paari väikesi sokke:

Esimese paari lõngaks Nordic, teistel Jil. Mustriks on modifitseeritud Nutkin.

Kõik sokid on kootud varrastega 2,5.
Kokku langes lõngakaalu siniste sokkidega 525 grammi.

Triibulised padjad

Kunagi ammu tegin käsitöötuppa kahele toolile Jõelähtme triibuga katted.

Muidu on toolid head ja ausad nõukaaja istmed, aga kuidagi natuke madalavõitu õmblemiseks (eks oma osa on ka sellel, et mina ise eriti pikkusega ei saa kiidelda).

Seni olin kasutanud igasuguseid muid vanu patju kõrgenduseks, aga nüüd tegin päris õige paksusega padjad.



Padjapealsed õmblesin teksasest ja Jõelähtme triibuga kangast, teppisin vatiinile.

Padjatagused on ainult teksasest, kinniseks kaetud lukk.

Padjad kantisin sobivas toonis halli puuvillase kangaga. Mõõduks on 44x44 cm, sees on 45x45 cm sisupadi.

Oranž september

Bambuslõngast, heegelnõel 2,5.

EDIT: Kokku kulutasin Värvispektri raames 556 grammi bambuslõnga.

Heegeldatud kardinad

Heegeldasin maale kahele aknale sakilised ülakardinad. Materjaliks linane lõimeniit, mis algul oli kange, aga peale pesemist muutus mõnusalt pehmeks. Mustri kombineerisin ise.

Kardinad õues laual:

Ja poseerimas väraval:

Akna ees:

Ühe kardina pikkus on ca 184 cm, laius ca 25/30 cm.
Heegelnõel nr 2.
Kokku kulus lõimeniiti 575 grammi.

Beež august

Ikka bambuslõngast, heegelnõel 2,5.

Voodipesutegu

Vahetevahel tuleb ka voodipesu õmmelda. Seekord oli järg Printsi ja Printsessi käes, kes on juba nii suureks kasvanud, et enam titatekkide alla hästi ei mahu. Kumbki sai teki mõõduga 100x140 cm ja padja 40x60 cm. Sellele vastavalt siis ka tekikotid ja padjapüürid.

Printsile:

Sinisetriibulisest on tegelikult pool hoopis täpiline, aga see ei jäänud pildile.

Printsessile:

 Kõik kangad ajapikku kogutud kappi ilmselt Abakhanist, nüüd sai natuke neid ära kulutatud.

Eelmisel aastal juhtusin olema õigel ajal õiges kohas ning sain olematu hinnaga osta mitukümmend meetrit topeltlaia linakangast.
Nüüd tegin sellest 8 väikest lina ja 2 suurt lina.

 Ühel lapsel oli vaja uut niiskuskindlat madratsikatet, aga kui juba kangad välja võtta, on kergem neid mitu teha, nagunii läheb vaja.

 Ja kuna overlokil olid juba valged niidid peal, siis tegin ka portsu flanellmähkmeid ja -lappe. Hilissügisel oleks neid nagunii pidanud juurde tegema, sest Prints saab endale väikevenna.