Lilla märts

Abakhanist ostetud kaalutrikotaažist õmblesin ühe lihtsa kleidi. Manni peal unustasin pildi teha, seega pildistasin omaniku seljas.

Ülemine osa on T-särgilõikega, varrukad kolmveerandpikkusega, alumine osa veidi laienev.
Omad piirid seadis ka materjali hulk, kaalukanga puhul ei saa kahjuks ju valida, palju seda seal on. Nii pidingi vöökohal ühe jupi jätkama ja mustrit sobitama.

Kleit eest ja tagant:

Veebruari punane

Harva juhtub, et mul midagi punast vaja on, aga ammu olin mõelnud kotikese peale, millega ravimeid jm vajalikku kaasa saaks võtta ja no miks see ei võiks olla ju punane.

Punane kangas on mingi tööriide kanga jääk. Kanga teppisin üsna vaba käega õhukesele vildile, keskele risti alla panin ka kihi suhteliselt õhukest vatiini. Teine külg on peaaegu samasugune.

Sees on mummuline vooder mitme taskuga. Ühel pool on lukuga tasku ja selle peal veel 2 väiksemat taskut.

Teisel pool on pealt avatud suur tasku.

Luku panin seekord teisiti kui tavaliselt kotikestele olen pannud -- õmblesin koti ja voodri ülevalt servast kokku, siis õmblesin lukupooled, jättes lõpust sujuvalt õmblemata ning lõpuks kantisin serva täpilise kandiga. Samast kandist tegin ka luku otsale lapaka ja kelgule nöörikese.

Ehk sellel sassis töölaual tehtud pildil on kõige õigemad värvid, teadagi ju, et punast on raske pildistada:)

Koti mõõdud: laius 30 cm, kõrgus 22 cm ja põhja laius 6 cm. Kott on seega esialgse mõtte jaoks suurevõitu, aga sinna võib alati muudki kraami panna.

"Hommikukuub ...

... noorele džentelmenile" :)

Materjaliks puuvillane frotee ja elevandikestega flanell.
Suurus 98.

Häid Jõule!

Ja meile on sündinud Väike Prints ....

Jõulusokid -- uus generatsioon :)

Kui ma 2013 ja 2014 tegin noortele peredele jõulusokid, ega ma mõelnud, et varsti on vaja ju järelkasvule sokke teha.
Varasemad said sellised:

Eelmisel aastal sündisid aga Prints ja Printsess ja selleks aastaks on nad juba nii suured, et vajasid oma sokki.
Kuna kangastega on läinud veidi kitsaks, siis on sokid samas stiilis ja küll samadest kangastest, aga ikka natuke teistmoodi.

Sellised nad siis saidki.

Kohev hommikumantel

Kui ma seda kohevat fliiskangast Abakhanis nägin, siis tekkis kohe idee hommikumantlist, mis oleks kapuutsiga, suur ja pehme. Mõõtsin seal kohapeal tükki üht ja teistpidi (kaalukanga tükk, ca 1,3 kilo) ja otsustasin, et tuleb välja küll. Tuli jah, aga ega järele eriti midagi jäänud.

Värv on tegelikult sügav vaarikapunane, kergelt on sisse pressitud ruuduline muster. Hommikumantel on tükk maad suurem kui mu mann, ca nr 60 või sinnakanti.

Lõike sain ühest vene foorumist, pdf-na ja ei seal jagamise kohas ega ka lõike peal pole sõnagi, kust lõige pärit on. Lõige oli kuni suuruseni 58, aga ma suurendasin kehaosas tunduvalt ülekäiku ning õmblusvarud lõikasin ka lahke käega, niipalju kui kangas lubas. Nagu öeldud, järgi jäi ainult peotäis pudi.
Enne õmblema hakkamist mõtlesin, et seda kangast on ilmselt hull õmmelda. Eksisin -- oli veel hullem kui ette kujutada oskasin. Sealjuures ei olnudki kõige probleemsem kanga venivus, mida algul arvasin, pigem vastupidi, eriti ei veninud midagi. Kõige raskem oli see, et kohevuse seest ei näinud, kuhu ja kui palju õmmelda ja kummitas pidev hirm, et kui harutama peaks, siis ei näe ju midagi. Õnneks pidin harutama ainult 2 x 7 cm varrukamansette, muu läks paika ludinal. Samuti ei olnud võimalik õmblusi maha pressida, lihtsalt kangas oli kohev ja nii jäigi. Kõige hullem aga oli see lõputu punane pudi, mis pudenes iga lõikamisega, kandus ühest toast teise ja ka peale korduvat koristamist on ikka siin-seal veel alles.
Lõikel ei olnud ei tehnilist joonist ega ka lõigete jooniseid, aga hoolimata sellest oli selge ja loogiline lõige. Kui teinekord teha, siis teeksin mõned asjad teistmoodi (nii kangakulu kui õmbluste vähendamiseks) -- välja lõikaksin nii, et küljeõmblust ei tuleks, rinnavoldi viiksin õlaõmblusesse ja poolest esiliistust allapoole kandiksin mingi õhema materjaliga.
Hoolimata eelnevast halast meeldis mulle seda hommikumantlit õmmelda -- kokku kulus aega ainult 4-5 tundi ning tulemus ületas ootusi mäekõrguselt.
Hommikumantel läheb juubelikingituseks ja loodetavasti on sellest rõõmu.

Triibulised padjad

Kunagi ammu tegin käsitöötuppa kahele toolile Jõelähtme triibuga katted.

Muidu on toolid head ja ausad nõukaaja istmed, aga kuidagi natuke madalavõitu õmblemiseks (eks oma osa on ka sellel, et mina ise eriti pikkusega ei saa kiidelda).

Seni olin kasutanud igasuguseid muid vanu patju kõrgenduseks, aga nüüd tegin päris õige paksusega padjad.



Padjapealsed õmblesin teksasest ja Jõelähtme triibuga kangast, teppisin vatiinile.

Padjatagused on ainult teksasest, kinniseks kaetud lukk.

Padjad kantisin sobivas toonis halli puuvillase kangaga. Mõõduks on 44x44 cm, sees on 45x45 cm sisupadi.

Voodipesutegu

Vahetevahel tuleb ka voodipesu õmmelda. Seekord oli järg Printsi ja Printsessi käes, kes on juba nii suureks kasvanud, et enam titatekkide alla hästi ei mahu. Kumbki sai teki mõõduga 100x140 cm ja padja 40x60 cm. Sellele vastavalt siis ka tekikotid ja padjapüürid.

Printsile:

Sinisetriibulisest on tegelikult pool hoopis täpiline, aga see ei jäänud pildile.

Printsessile:

 Kõik kangad ajapikku kogutud kappi ilmselt Abakhanist, nüüd sai natuke neid ära kulutatud.

Eelmisel aastal juhtusin olema õigel ajal õiges kohas ning sain olematu hinnaga osta mitukümmend meetrit topeltlaia linakangast.
Nüüd tegin sellest 8 väikest lina ja 2 suurt lina.

 Ühel lapsel oli vaja uut niiskuskindlat madratsikatet, aga kui juba kangad välja võtta, on kergem neid mitu teha, nagunii läheb vaja.

 Ja kuna overlokil olid juba valged niidid peal, siis tegin ka portsu flanellmähkmeid ja -lappe. Hilissügisel oleks neid nagunii pidanud juurde tegema, sest Prints saab endale väikevenna.

Vale-linane kleit

Igal suvel tekib üks-paar-kolm korda olukord, kus on vaja riietuseks kas rahvariideid või talupoeglikku riietust. No rahvariideid mul ei ole ega ka iial tule, samuti mingit takust ürpi on enda seljas raske ette kujutada.
Linasest riidest seda tüüpi kleiti ma teha ei tahtnud, kortsub koledalt ja jääbki koledaks.

 Alternatiivina tegin kleidi heleda linase värvi viskoosist, mis küll hetkeks võtab kortsud sisse, aga need vajuvad tasapisi ka ise välja.

Ülemise otsa lõike aluseks võtsin idee SIIT. Niipalju siiski muutsin, et ei pannud kaelusesse paelu, vaid tegin samast kangast nööbiaasa ja leidsin ühe sobilikus suuruses kannaga metallnööbi. Lisaks lõikasin pihaosa väga lühikese, aga proovimise käigus ruli seda veelgi lühendada, et kumm kõrgemale kerkiks.

Alumine osa on lõigatud alt laienevana kahes tükis.

Kaeluses ja varrukaotstes on pehme kumm, rinna all kanalis tugevam.

Hädapärast käib linase kleidi pähe ju küll ning oluline ongi just vähene kortsumine.
 

Sinine on suve värv

Siniseid kangaid on kogunenud üksjagu ja eelmine nädalavahetus sai osa neist riieteks.

Sinised kleidid:

Mõlemad on tehtud põhimõtteliselt sama lõike järgi (ehk siis suures osas lõiketa:)) -- ülemine osa T-särgi järgi (Ottobre 2007), rinna alt läbi lõigatud ja siis trapetsikujuline seelikuosa natuke kroogitult otsa õmmeldud ning seespoolt kummiga veidi trimmitud.
Kirju on neljas suunas veniv trikotaaž, mis seljas jätab tunde, et nagu polekski eriti midagi, sinine on puuvillane trikotaaž, mis ilmselt kipub kortsuma, aga see-eest on soe ja pehme.

Sinised särgid:

Lõige ikka Ottobre 2007.
Kirju materjal on sama, mis eelmisel kleidil, sinine aga imepehme ja libe ning siidine trikotaaž, mida oli kõikide masinatega imehea õmmelda. T-särkidel lõikan alati esiosa küljelt ca 2 cm pikema ning kroogin selle osa umbes 5 cm varrukaõmblusest allpool, et rinnale ruumi anda. Nii istuvad särgi palju paremini.
(Ka sinine seelik sai tehtud, aga unustasin eraldi pilti teha).

Ja üleüldse -- mis tähtsust on värvil, kui see on sinine!

Suvekleit

Mõni aeg tagasi tegin T-särgist ja pihikseelikust kokku suvekleidi, mille olen tänaseks lausa ribadeks kandnud, sest välja tuli tõeliselt mugav ja mõnus hilp.
Seetõttu otsustasin tegemist korrata -- pidasin silmad lahti, et saada sobivat särki ja seelikuosa, aga kõike head ka korraga ei saa.
Nii ongi ülemine osa puuvillane T-särk, millel esiosal kaeluses broderiitikandilaadne pitsiosa ja alumise osa lõikasin suht vaba käega batistist.

Kahe kihi batisti vahele õmblesin kummikanalid, kuhu ajasin sisse pesukummi. Kerge ja mõnus tegemine ja loodetavasti teenib see kleit mind sama hästi kui eelmine.

Auto istmekatted

Eluski poleks arvanud, et midagi sellist teha tuleb, aga elu ongi üllatusi täis:)
Näidiseks oli kulunud esiistme kate, millelt sain nii mõõdud kui ka kinnituskummide asukohad, samuti üks peatoe kate.
Materjaliks valisin keskmiseks detailiks pehme trikotaažkanga, millel on allpool kergelt karvane pind (sest kuskilt ei osanud isegi otsida seda venivat vahtkummilaadset materjali, millest algne istmekate tehtud oli), küljele ja taha on õmmeldud sünteetiline soonik. Peatugede esipool on samuti pehmest trikotaažist, tagapool soonikust.
Õmmelda ei olnud tegelikult eriti raske, isegi peatugede postide augud tegin kenasti kanditud, aga probleem ilmnes alläärde kummi õmmeldes. Et kodumasin keeldus siksakitamast kummi külge ja overloki kummitald oli samuti palju peenemale pesukummile mõeldud kui mul varutud oli, siis lähenesin loovalt ja õmblesin nöörkummi otse kanalisse. Kummi otsad õmblesin kinnitamiseks vilditükkide vahele. '

Tegemist on kaubikuga, millele istmekatteid originaalis pole kunagi olnudki saada, varemalt on läbi aetud enam-vähem sobivatega, millele siis vastavatesse kohtadesse augud lõigatud või kinnitused pandud.
Maal on aga auto kogu aeg kas tolmune või porine või oksi-okkaid täis, seega lõpuks on esiistmetel katted, mis sobivad ja pesemiseks kergelt ära käivad.

Pilt ka päikesepaistes, kus keskosa sinine nagu kõige õigem tundub:

Tagaistmel pole aga iialgi katet olnud, nüüd hakkan seda nuputama, sest kinnitada on eriti keeruline.
Mängimist oli nende katetega siiski üksjagu, seega on see üke töö Õmblemise aastaprojektist 2016.

Teksataskutega pajalapid

Jälle on suvi tulekul ja grilliaeg käes. Teksataskutega pajalapid on just head õues mässamiseks.

Ja muidugi oli kahju nii lahedaid ja korralikke taskuid kasutamata jätta, seega 6 paari teksaste tagataskud elavad vähemalt selle suve pajalappidena.
Rohelisetriibulise kandiga pajalappidel on taga rohekas riie, punasetriibulise kandiga hall. Vahel ka vatiinikiht.

T-särk-kleit

Lihtsa T-särk-kleidi ülemine osa on Ottobre 2007. a. naistenumbrist, alumise osa lihtsalt pikendasin ja laiendasin. Materjaliks trükivigadega trikotaaž (kanga ühes otsas oli sinist märksa vähem kui teises, seega sättisin lõiked nii, et rohkem siniseid lilli jäi ürbi allaotsa).

Kaelus on kanditud kahekordse diagonaalribaga, mille ajasin esmalt overlokiga ringselt külge, keerasin paremale poole maha ja teppisin tavalise masinaga läbi. Varrukaotsad ja alläär on õmmeldud kattemasinaga.

Kate overlokile

Mul on selline väike ja muhlik overlokk, mille pealt on väga niru tolmu pühkida. Ja tolmu ikka õmblemise juures tekib. Kas sellel masinal mingi kate kaasas oli, puudub mälestus, aga nüüd on ta kaetud.

Materjalid on peaaegu täiesti taaskasutus või jäänuste kasutamine.
Põhiosaks võtsin ühe teksatagumiku, kus olid suured taskud, sest selle masina tarvikuid on ka paras kilekotinutsakas, nii on neid hea ühes kohas hoida. Taga on ka teine tasku, hädapärast mahutab isegi pedaali.
Triibuline on järelejäänud riba, kui 2012 alguses katsin 2 toolipõhja Jõelähtme triibukangaga (ühe selle tooli peal on ka pilt tehtud).
Vahel on tugevduseks vana froteerätik ning sees valge linariidest vooder.
Sentimeetripaela olen kunagi tellinud ilmselt Hiinast, aga selle trükikvaliteet jätab soovida. Masinakattele oli aga täpselt paras võtta.
Kanditud on halli puuvillase kangaribaga.

Kogu katte mõõdud on 33 cm x 74 cm.

Teksasest pehmed lõnga"kastid"

Pakaselistel öödel külmetasid mu lõngad kenasti väljas ja kui tagasi sisse tõin, sorteerisin ja muidu vaatasin neid, siis enam ei tahtnud mustade prügikottidega õmblemislaua alla panna. Plastmassist kobakaid ka ei taha rohkem kokku osta.  Kuna mul ikka neid räbaldunud teksaseid jagub, võtsin 3 suuremat paari ja tegin nn kastid.

Mõõdud on 40x40x40, täpselt planeeritud selle järgi, et konku riiulile 2 tükki kenasti kõrvuti mahuks.

Voodriks on paksem puuvillane kangas, millest olen varem teinud sisupatju.  Voodrid tegin valmis kõigepealt ja hea oligi, pärast teksade kokkuõmblemist poleks enam viitsinud voodritega jamada:)

Kastid on lötsid ja ma meelega ei pannud tugevdust voodri ja pealise vahele, et mahutaks paremini ning tühjaks saades oleks võimalik kokku voltida.

Ühe kasti küljed on pükste säärtest, teisele lõikasin ka tagumikutükke koos taskutega. Kinniseks tegin puuvillasest valgest riidest nöörikanaliga riba ning kantisin ühe nõukaaegse kolekanga servaga.

Värvlitest lõikasin kummagi kasti vastaskülgedele ka sangad tõstmise hõlbustamiseks. 

Villase, peamiselt sokilõnga, kast sai ülemäära täis topitud, aga sealt läheb kohe paras ports kudumiseks. Puuvillase kast mahutaks aga veelgi.
Tegelikult jäi ikka paar musta kotti veel, aga ka selle aasta eesmärgiks on lõngu maksimaalselt ära kulutada, seega loodan aasta lõpuks kõik jäägid mahutada nendesse teksakastidese.

Tänaseni ei ole meil koisid näha olnud, aga et koid ka edaspidi ei tahaks mu lõngu, tegin suvel korjatud soolikarohuga šifoonist kotikesed. Ma ei teagi, mis osa sel taimel koisid tõrjuma peaks, igaks juhuks panin kõik õite, varte ja muu mudruga kottidesse.

Igal juhul olen ma rahul, et osadestki prügikottidest lahti sain ja motivatsioon rohkem kududa ikka tõusis tunduvalt. Mida rohkem koon, seda rohkem on ruumi kangastele:)

Kampsunist kindad

Nagu paljudes teisteski peredes, juhtub ka meil, et kampsunid ei ela pesumasinas käimist enam samas suuruses üle. Pisut viltunud ja vähenenud mõõtmetega kampsunitest pidi saama kerge vaevaga soojad kindad. Õpetusi on internetis palju, märksõnaks "smittens".

Ja vaeva tõesti eriti ei olnud :)

Kiirelt valmivad ja soojad on ka. Mõlemal paaril on sees õhukesest puuvillasest trikoost vooder.
Mustavalgekirjud on lausa nii paksud, et nendega on hea vankrit lükata ja sõrmed enam ei hakkagi külmetama.

Seelikud

Selle aasta viimane õmblustöö:)

Pikad trikotaažist seelikud. Kangas on erinev, kuigi eriti välja ei paista.

Pehmed pakid

... pidid olema need kõige ebasoositumad, aga nii pisikestele on ilmselt veel suht ükskõik:)

Prints sai endale 2 särki:

Lõige siit: must nr 74 ja roheline nr 80.

Printsess sai kleidikese ja särgi:

 Särgi lõige sama, nr 74, kleit Ottobre 4/2015 Classic stripes nr 74.
Selgus, et Ottobre sama numbri lõige on märksa suurem ja laiem ning kleit saab parajaks ilmselt mitme kuu pärast.

Helkurid (jälle)

Helkureid ei ole kunagi liiga palju, seega tegin veel natuke juurde.

Kassipead (kahepoolsed, silmadeks kristallid):

Roosa vildiga inglitiivad:

Helkurtutid: