Sokid

Lapse mõõtu.

Hallist maavillasest, tavalise pitsimustriga.

Siukesed lõbusad kirjud:

Aga et ma lihtsalt tavalist kududa ei viitsi, siis pitsiaugud ka sees.
Sellest lõngast tehtud.
Lubasin endale, et keskmiselt 3 paari sokke kuus oleks normaalne teha, aga praegu alles esimesed.

Villapallimummukee valmis


Vill on meriinosegune, imepehme ja veidi läikiv, vahel on suuremad hõbesisuga klaaspärlid ja peal lugematu hulk pisikesi samasuguseid.
Käes hoida ja kaelas-kõrvas jälle nii mõnus kõdine .

Olen igav ja kulutan heegelniite (ainuke asi, mida arvuti näppimise kõrval teha saab ja ma olen nüüd juba vist 5 tundi seal raamatuid kaevanud ).

Veneaegne jämedam heegelniit, tegelikult ikka sinisem kui pildilt paistab, heegelnõel 2,5. Suurust on linikul umbes 60 cm, venitades ilmselt tuleks veidi juurde.

Vahepalaks

Otsustasin, et sel aastal kasutan ära oma heegelniidivarud. Ilmatu vanad mustrid ka (väga kahvatu paljundusega või lausa paberile joonistatud, servadest juba narmendavad suurest lappamisest). Teen kasvõi linikuid, kui muid ideid ei tule, ikkagi parem kui kerad kuskil kapipõhjas.

Liniku läbimõõt u. 15 cm, tavaline veneaegne valge heegelniit, heegelnõel nr 1,25 (umbes). Muster kunagi kusagilt maha joonistatud.

Pärast kõrgema matemaatika taseme arvutusi (pärlitellimus ) oli lihtsalt vaja midagi pisikest teha.

P.S. Eilne müts tundus OK olevat ja üles harutama ei pidanudki!

Vardad nurkast väljas

Tegin mütsi, mis juba eelmisel aastal telliti (s.t. sokutati mulle lõng "et sa kood ju nagunii" tekstiga). Mis mul üle jäi kui vastu võtta ja lubada midagi aretada. Nüüd siis jõudsin sinnamaale.
Müts ise selline lihtne, tavaline. (Esimeselt pildilt ka näha, kui tüdinud ma sellest olin, isegi ilusti ei sättinud, teise pildi lisasin nüüd juurde).

Lõng aga oli tõeline õudusunenägu, aga kahjuks ilmsi.
Topiline ja imelik kududa, miski kunstiga ei saanud korralikku pinda. Kuna tegin ainult parempidi, siis suur hulk tuuste vasakul pool, osa tirisin heegelnõelaga paremale poole, aga kõiki ei viitsinud.
Mütsi mulle nagunii ei meeldi kududa, liiati veel lõngast, millega kududa suht raske.
Vastavalt lõngavööle olid sukavardad nr 6 (jämedamatega jäi eriti liru). Nüüd algab jälle see osa, et kas tellijale meeldib, kas talle paras on jne. Ülesharutamise peale ei taha mitte mõeldagi .
Vähemalt tean nüüd, et topilised lõngad on keras kenad küll, aga tegemine üks rist ja viletsus.

Jälle samasugused, aga palju.

(Tellimise peale tehtud).

Vari lambil = lambivari

Pressitud. Sealjuures ka veidi venitatud. Lainetama aetud.
Tuleta ja tulega.

Ilmselt ajan veidi rohkem veel lainetama. Mulle tegelikult täitsa meeldib, mis sest, et selline ei tulnud, nagu algul planeeritud.

See ei ole auguga linik ...

... hoopis on lambikate. Magamistoas on samasugusest paksemast puuvillasest lõngast linikud.
Lamp on küll hea valge voodis lugemiseks, aga välja ei näe eriti kaubanduslik enam -- seega sai endale varju (ära ka ei raatsi visata, sest poes vaatasin lampe ja kõik on nagu seasilmad -- üle 40 W pirni sisse ei tohi panna). Praegu on küll lambikate veel viimistlemata, proovin välja mõelda, kuidas seda teha, sest kui venitan nii kui linikuid, hakkab ta hiljem rõõmsalt lokkima. Hoiab küll enam-vähem kenasti, aga kortsus on.

Läbimõõt ligi 80 cm. Ananassimuster enam-vähem peast, servas olev lill raamatust "Heegeldatud äärepitsid" minu lemmikääremuster.