Must hõbedaga

Musti kuule on mul liiga palju ja neid siis asusin kulutama -- tulemusena valmis lihtne kaelakee ja käevõru:

Must roosikestega

Mustadest helmestest käekett metallroosikestega:

Kaks mererohelist

Natuke hõbetatud sisuga mererohelisi helmeid, puuvillanöör (1 mm), Tibetan silver.
Esimene:

Teine:

Ja keede põhiosad lähemalt:

Nahkpaelal metall ja klaas

Paar päeva tagasi küll tehtud, kuid varem näitamata:

Seekord nahkpaelal Tibetan silver ja klaashelmes ripatsiks.

Must hõbedaga

Tavaline tumepunane käekett:

Ja sinna juurde sobivad kõrvarõngad:

Roosamanna

Väga roosa on:

Helmeid sorteerides leidsin mitmeid roosasid, mis lausa nõudsid käeketiks saamist.

Tavaline helepunane käekett:

Ja samasugused kõrvarõngad:

Pärlmutter

Kuni nemad seal Midsomeris üksteist riburada tapsid ja siis mõrtsukaid taga otsisid, tegin mina ühe pärlmutter-komplekti. Ma sain muide kiiremini valmis .



Lihtne kaelakee ja käevõru on sinakasrohelist värvi, õiget tooni näeb paremini siin.
Selline helmeste veidi korrapäratu kuju meeldib mulle märksa rohkem kui lillekesed-liblikad-südamed, mis sageli pärlmutrist on tehtud.

Kuubikukee

Eilse käevõru juurde ka kaelakee:

Ripats tuleb ka, aga hetkel mõtlen veel seda välja .

Kuubikutega käevõru

Paraadpilt

Ja igasugustes poosides:


Materjaliks viimasest ühistellimusest pihlakapunased kuubikud, Tibetan silver, tross ja muud vidinad, et käevõru koos seisaks.

Punane 2


Punased india klaaspärlid, Tibetan silver, trossil.

Sahisevad kaelakeed

Selle käeketi juurde tegin veel mustvalge kaelakee. Teine kee sai meekarva lehtede ja AB läikega kellukestega.

Kevadsall


Küll aga läheb eriti kevadeti vaja suurt õlasalli kodus, sest:
1) meil lülitatakse küte välja kohe, kui mõni pensionär väidab, et nüüd on õues juba soe küll. Nojah, diivanil käsitööd teha just eriti soe pole, kui toas on sama temperatuur, mis kevadel õues;
2) samuti on mul iseenese rumalusest mingi moevooluga kaasa minnes nahkdiivanid, mille peal on lihtsalt jäledalt külm istuda jahedamal ajal;
3) lisaks oli mul kotitäis Novita Liisa lõnga, kõik vingetes neoontoonides (õde sügisel Prisma soodukast ostis, et "vahva kuskile täppe teha").

Kõige selle koosmõjul on mul nüüd sall, mille tegemine võttis lõnga kirkuse tõttu isegi silmamunad valutama:

Pikim külg on ca 200cm, ülalt alla ca 110 cm. Lõnga kulus peaaegu 6 tokki (50 g = 120 m), heegelnõel oli 4,5.
Kuna akrüüli, va sunnikut, pressida ei saa, siis on lilled tiba lopergused ja sall venitamata, sest kevadkoristuse ajal (mis venib juba 3 päeva ja ilmselt venib ka edasi) sellist põrandapinda vaba pole, kuhu niiskena sirguma tõmmata.