Sulab esimene lumi alati ...

Täpselt see laul on mind kummitanud juba nädala, alates sellest, kui alustasin valgete sokkide kudumist:

Muster on ilmselt siit, mul oli prinditud ainult mustrileht, väga sarnane on.
Lõngaks on 100% villane lumivalge Jil, vardad 3,5, lõngakulu 72 grammi.

Laulukummitus ei jätnud rahule ka eile, seetõttu tekkis ehtekomplekt "Lumeliblikad":

Lähemalt kee ja kõrvakad:

Ja käevõru (mis ausalt öeldes meeldib mulle eriti):

Materjaliks naturaalvalged pärlikarbipärlid, Tibetan silver, metallosad.
Kohe natuke kahju on, et ma valgeid ehteid ei kanna .

Usk, lootus, armastus

Kõik koos:


Usk:

Pikkus ca 55 cm.

Lootus:

Pikkus ca 105 cm.

Armastus:

Pikkus ca 130 cm.

Peamiselt metallhelmestest + natuke musta klaasi.

Septembrivärv




Oranži värviga oli tõsiselt raske, ma ei taha ühtki seda värvi kudumit või ehet. Aga nõelapatja oleks vaja olnud küll ja pealegi sobib see kenasti kokku mu kääridega (ja on erksa värvi tõttu nähtav!)
Idee siit, aga ega ma lugeda ei viitsinud, vaatasin pildi järgi umbes. Ehk oleks siiski ka lugema pidanud, mul sai täidist vähevõitu (nn must vatt, millega vanasti sai aknaid topitud) ja ega silmamõõt sektorite tegemisel ka ülearu täpne polnud. Aga vähemalt on nüüd olemas ja vajalik asi pealekauba.

Lisaks ka mõned sokikesed:

Värvimata maavillasest ikka, kõlisevate kuljustega.

Aasta Isa Tekk

Minu panus äärepitsina:

Mõlema riba pikkus ca 2 m, 15 sakki, lõngakerad veel otsas, sest kogemus on näidanud, et on vaja pisut pikemaks teha, kui lapid kokku heegeldatud.
Ja lähemalt:

Demonstratsioonesinemine:

Modellideks kerstini lapid.

Igaks juhuks tegin varuks ka mõned lisalapid, 2 ühevärvilist, 2 mitmevärvilist:

Jätkuks ...

... eelmisele postitusele.
Aasta Isa teki pitsi mustrit tehes mõtlesin mitmeid variante läbi, küll rukkilille ja muhu mända, aga miski ei jäänud suhteliselt jämeda lõngaga selline, et meeldiks.
Lõpuks jõudsin selle mustrini:

Silme ees oli Kodavere 12.-13. saj. ristripats:

11.-13. sajandi Eesti ristripatsid on pigem väekandjad ja kaitsemärgid kui ususümbolid. Koopia Ajaloo Instituudi kogudest. Originaal pronksist, Kodavere kihelkonna Savastvere küla Vahtra talu aardeleid.
Pilt ja sellega seotud tekst http://www.schenkenberg.ee/

Vahelduseks ...

... ikka sokke!

Pruunid on väävlikuga värvitud maavillane lõng, hallid täpselt seda värvi, mis lamba seljast tuli.

Ja ühel õhtul loojus päike majade vahele just nii:

Käsitööolümpia





Palju tänu kõikidele hääletajatele!


Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et maikuus sain kolleegidelt kingiks Kaubamaja kinkekaarte, käisin seal raamatupoes, aga miskit osta polnud. Läksin käsitööosakonda ja ostsin endale 5 Säästökerä, mõttega, et ehk kunagi teen sellest midagi. Seal kuulsin ka sellist juttu ja tõsi see oligi. Kui olin leidnud sobiva mustri tekiks (poolakeelne Rabotki ...), tegin proovilapi ja selgus -- 1 kera on piisav ainult 5 lapi tegemiseks. Minu tekk aga vajas vähemalt 5x7=35 lappi, seega hakkasin otsima lõnga edasi. Ühel suvepäeval oli Muhv nii kena, et aitas mul mööda poode tuulata, aga ei miskit. Plaanisin juba Soomest otsida, aga siis leidsin vajaliku materjali siit. Pakk tuli täpselt 3 päeva enne olümpiamänge kohale ja tegu võiski mõttest asjaks saada.

Ühe lapi suurus on ca 34x34 cm, lappide ühendamisel aga jäid augud, kuhu mõtlesin välja lillekesed:

Enamasti kulus ühe lapi tegemiseks 1,5 tundi, vahel läks kiiremini, vahel aeglasemalt. Heegeldasin kõikjal, kus vähegi sai (polikliinikus arsti ukse taga jne) ja alati, kui vaba hetk tekkis (näiteks hommikul vara, kui uni kadus), paraku tööl heegeldada ei saa ning just olümpia algusega lõppes ka puhkus. Õnneks oli ju 2 nädalavahetust ning riigipüha veel ja nii mu tekk valmis saigi.
Pitsiheegeldamine oli ainult vormistamise küsimus, sakkide muster on kunagi kuskilt salvestatud ning tegelikult just selle pitsi pärast hakkasin sobivat lapimustrit otsima.

Ja nüüd -- paar nädalat hiljem -- meeldib mulle see tekk ikka veel väga: