Oktoober hakkab ära lõppema ja teen siin kokkuvõtte oktoobris tehtud asjadest.

1) valmis kolm paari sokke jõulukingitusteks: triibuga, sinised, sinakashallid;
2) lastekoduprojekti raames valmis kaks salli, kaks kraed ja 10 paari sokke
3) endale (ometi kord ) suur salomonisall
4) jõulukingitusteks 10 seebikotti
5) filosoofia raamatu vahele heegeldatud järjehoidja

Novembris püüan valmis saada kotivahetuse koti (materjal ja idee olemas, aga kätte võtta pole veel jõudnud), oma kootud pitsilise salli, loomulikult päkapikuprojekti ning hulga asju (loe: sokke) jõulukingitusteks.

Täna olen peale rasket töönädalat laiselnud -- lugenud lehti ja ajakirju ning ajuti ka telekat vaadanud. Niisama aga ei viitsinud vahtida, tegin hoopis seebikotte, hea jõulukingipakki panna. (Siin võin vabalt rääkida, sest minu kingisaajad enamasti siit piilumas ei käi .)
4 seepi viiest on pakendites, seetõttu kotid ei hoia eriti hästi.
Kotimuster enam-vähem kõigil sama, sest muud hõredat ei viitsinud oma suures laiskuses välja mõelda, servasakid aga kõigil erinevad.



Eriti tore on see, et kella tuleb keerata täna öösel, homme tundub kindlasti päev pikem ja ehk mõni järgnev päev veel ka .

Vahepeal tegin muude asjade kõrval ka ühed väikesed sokid, seekord tõesti viimased lastekodu-seeriast.


Siin on näha kõik sokid, mis sel eesmärgil tehtud.

Kui oled tüdinud libedatest seepidest, mis nagu lutsukivid (ja viltimiseks pole veel aega leidnud), siis on sellele murele lihtne lahendus: heegeldatud seebikott, mida saab rippuma panna ja koos sellega ka ennast pesta .

Tehtud linasest lõimelõngast, heegelnõel 2,5, muster peast.
Idee sain internetist leitud pildilt.

Reedel oleks vist vaja pidusse õhukese pluusi peale midagi võtta (arvestades, et ikka olen nohune-köhane, no ei lähe see üle ), siis tegin ühe salomonisalli:

Pildilt paistab, nagu oleksid mõned sõlmekesed ebaühtlased, aga ilmselt silusin käega üle pintsakuselja enne pildi tegemist, laual nii ei paista.
Lõng on Karmen angora, mida saab ka veidi viimistleda, loodetavasti kaob ebaühtlus ära. Heegelnõel oli 3,5, sõlmed seetõttu ka üsna väikesed.
Nii kahju oli lõnga juppideks teha narmaste jaoks, aga ilma narmasteta pole ikka õige sall . Pehme ja soe on pealekauba ja tulevalgel veidi läikiv ka.
Lõnga kulus terve tokk, s.t. 100 grammi (ja ilma narmasteta sai ka sõrmusest läbi tõmmata!)

Kuidas ma hakkasin kuduma pitsilist salli ja välja tulid sokid

Valmistasin end korralikult ette:
a) lõnga tellisin Susa Lõngapoest;
b) lugesin kõik oma kudumismustrite raamatud läbi, et leida mustrit;
c) lugesin tundide kaupa blogisid, siin ja Soome omi, et leida mustrit;
d) mõned meeldivad mustrid saatsin endale e-mailiga tööle (sest kodus printerit pole);
e) reedel töölt tulles avastasin bussipeatuses, et neid välja ei printinud;
f) lohutuseks läksin poodi ja ostsin veel ühed pikad vardad;
g) tegin mitu mustrit arvutis suuremaks, et neid proovida;
h) proovisin kolme -- ühte piklikule sallile, ühte kolmnurksele, mida alt nurgast kududa ja teist, mida keskelt kududa;
i) valisin mustri välja ja tegin alguse ära, et rahulikult kududa, kui Midsomeri mõrvalood telekast tulevad;
j) kui krimiloos hakkas mõrvar selguma, avastasin, et koon hoopis sokke, mis olid lõngakorvis ootel (ainult 5 rida kootud). Avastasin seetõttu, et hakkasin teise soki säärt võrdlema esimesega;
k) siis tegin teise soki ka valmis ja vandusin ennast, et ei vaata, mida
korvist võtan.
Sokid ise siis sellised:


Nüüd püüan olla tähelepanelikum telekat vaadates ja loodetavasti saan varsti miskit sallimoodi asja ka näidata.

Lubasin endale, et enne ei hakka uute lõngadega mängima, kui poolikud sokid valmis on.
Siin nad ongi. Punane oli nii intensiivne, et jätab pildil lausa neoonvärvi mulje, aga tegelikult ei ole seda. Proovisin ka kahe lõngaga kudumist, pole seda nii ammu teinud ja väikeste asjadega hea harjutada. Esialgu siis viimased lastekodu-seeriast.


Ja nüüd hakkan mustritega tõsiselt tegelema, mul vaja miljon meetrit lõnga sallideks teha .

Ega üks teiseta jää ja nii tegin ka kollasest lõngast krae.

Kollasele tegin soonikut 80 silmaga ja suuruse vahe ikka on, paremini näeb pildilt. Vardad ja heegelnõel ikka nr. 4. Heegeldus ei tulnud ka täpselt sama, tegin täitsa umbes peast.

Eile õhtul mõtlesin, et koristaks ühe kapi ära. Paha mõte , nagu hiljem selgus, sest leidsin ühe koti, milles arvasin olevat kõrvalepandud (loe: väikseksjäänud) riideasja, aga olid hoopis mõned tokid lõnga. Aastaid tagasi, kui Soomes käisin, siis anti kaasa heade inimeste poolt ka poolikuid tokke (meil polnud ju suurt midagi), seega pole lõngavööd ja ma ei tea, mis lõng on. Aga on hästi pehme ja mulle meenub ka, et tegin kunagi ühe valge lapsekampsuni sinise-kollase (vist ka roosa) mustriga.

Kapikoristamine jäi pooleli loomulikult .

Kuna enam väikesi pole, kellele midagi sellest teha, tegin sinisest hoopis prooviks ühe krae, eeskuju sain siit -- eria krae. Eria lubas lahkelt järgi ahvida.
Muhv soovitas automaatpiloodi maha võtta ning muud ka kududa kui sokke, siin siis ongi minu esimene krae.

Lõin 88 silma (oleks võinud ka veidi vähem olla), soonikut 34 rida, 1 rida parempidi ning kudusin silmad maha. Heegeldasin sambad-ketid ja nagu eria ütles -- lihtne ja ilus. Vardad ja heegelnõel nr. 4, lõnga kulus alla 50 grammi veidi.

Ikka sokilainel ... .
Minuga on viimasel ajal juhtunud enamasti nii, et kui võtan lõnga kätte, siis automaatselt ka viis varrast ning märkamatult tulevad jälle sokid välja . Siin on juba sellele mitmel korral tähelepanu juhitud, aga ma pole aru saanudki, et see probleem nii tõsine on .

Järgmised Jõulusokkide seeriast:

Tehtud sinakashallist Novita Jussist, varrastega nr. 4. Muster Suurest sokiraamatust, nimeks pitsitriibud. Hästi mõnus on seda mustrit teha, sellestki võib sõltuvusse jääda. Loodetavasti suudan sealt ka muid mustreid valida, muidu juhtub jälle nii, et ostsin raamatu 1 mustri pärast.

Valmis ka teine sall, eilse kollase täpne koopia , samast lõngast ka.


Kaks salli koos on nagu Rootsi lipu stiilis, olekski võinud ehk neid värve kuidagi kokku sobitada
Rõõmsad ja pehmed mõlemad.

Istusin eile  bussis paar tundi ning kuigi kaasas olid nii poolikud sokid kui tokk lõnga ja suur heegelnõel, jäid sokid lõpetamata, aga valmis sai salomoni kaelasall. Salli pikkus ilma narmasteta on ca 150 cm ja laius ca 17 cm. Kulus terve tokk (50 grammi), järgi jäi 10 cm.

Ostsin selle lõnga eile, sest see oli nii-nii pehme ja nunnu tibukollane, et ei saanud seda lihtsalt poodi jätta. Samast sordist ostsin ka helesinise (sinisehaigus veidi peal ). Plaanisin teha ikka sokke, aga kuidagi ei sobinud ükski vardasuurus, lõngavöö peal on varda mõõduks 4, aga ei jäänud ilus, samuti 3,5 ja 5 varrastega. Seega pistsin kotti heegelnõela 4,5 ja nii see sall sündiski.
Lõnga nimi on Sirdar Salsa ning see on mõnusalt karvane, muster lähemalt ehk annab seda veidi edasi.
Mis selle salliga peale hakata, tegelikult ei teagi, tundub olevat pigem laste suurus, ehk lähebki mõnele lapsele, näiteks lastekodulapsele.
 

Arvasin küll, et enam rohkem ei tee praegu väikesi sokke, aga ikka nad tahavad tulla
Seekord siis sellised. Kuna lõnga jäi üle meetrijagu, panin lõbustuseks väikesed narmad ka külge.

Lõng tundus sellise imeliku värvikombinatsiooniga olevat (oranž, lilla, roheline), aga jäid nunnud sügisesed.

Neljapäeval veedan jälle pool päeva bussis, siis ilmselt veidi veel.

Ikka sokilainel, neid väiksemat sorti sokke on nii mõnus teha, saavad ruttu valmis. Tegelikult õnnestus teha nr 33 seekord.
Lillaka-valgekirjud sokid:

Tehtud lõngast Valentina, mis Rimis müügil. Kududa on täitsa OK ja pehmed ning soojad tunduvad ka.
Esimest korda elus tegelesin täpsuskudumisega -- järgi jäi tokist (50g) ca 50 cm. Rohkem poleks seda värvi olnud ka, ostsin mõlemast kirjust ainult 1 toki.
Kanda võib sokke ka nii

Et kõik lastekodule minevad sokid väga hallid poleks, tegin ka mõned värvilised:

Roosakaslilla on Elisa ja sinine Novita Jussi, valge on karvane tundmatu sort.

Kokku on nüüd valmis viis paari ning pean veidi vahet teiste asjade tegemiseks. Aga ilmselt jõuan teist niipalju Jõuludeks veel

Olen oma uute sokkidega juba küla peal käinud ja kekutanud ja lasin sokid jalas ka pilti teha, ise proovisin ka pildistada:

Olen niiväga rahul ja õnnelik, et just sellised sokid sain ja ei jõua Muhvile küllalt aitäh öelda. Aga oleksin väga rahul olnud ka pitsilistega, ega mul endal ju neid polegi .

Teisel pildil paistab kutsikas, kes tuli meie suguvõssa peaaegu kuu aega tagasi.
Siin ta ka suuremalt (kuigi on ikka veel pisi-pisi ja nunnu):

Kutsikal on oma kindel koht ja varjupaik (paistavad triibulised sokid, ikka minu tehtud) ning
veel kindlam koht perenaise susside vahel. Vahepeal väike võitlus minu salliga, siis
lonks vett ja siis kõrvade lehvides
võitlus saapaga. Tundub, et
saabas vist võidab.

Ikka sokilainel edasi.
Tegin 2 paari lastesokke lastekodule, plaanis oli teha kõik paarid erinevad, aga kui kolmetriibulise teise soki puhul kannani jõudsin, siis avastasin, et säär pole samasugune. Aga üles harutada ei viitsinud/raatsinud ja tegingi mõlemale paarilise juurde.

Seekord õnnestus nii poolkogemata nr 30 sokid siis teha. No ma ei oska kohe täpselt ette arvestada, kui suur tuleb ja numbrite järgi on kohe eriti raske kududa. Püüan edasi

Sokivahetuse lohutusena tegin kikukale sokid, foorumis näeb neid tema jalas lk. 10.


Järgmiste sokkideni!

Jee, minul ka sokid käes!
Juba üleeile õhtul koju tulles oli pakiteade, aga järgi sain täna hommikul minna.
Ja olidki sokid!


Nii ilusad, minu lemmikvärvides ja täpselt parajad! Ja nii keeruliselt tehtud, et mina ei oskakski selliseid teha!



Suur-suur tänu sokimeistrile!

Ja nüüd seisab mul ees arvamine, kes tegi, aidake ka!
Ja sokimeister ongi Muhv! Aitäh Sulle!
Palun õpetust ka!