Harjukate kokkutulek

Nii lahe on kokku saada ja näha midagi uut, lobiseda ja teada saada! Kuidagi väga märkamatult läheb aeg heas seltskonnas!
Sussimemme (palumaiu) sussidest võis lausa pöördesse minna, neid oli ikka igasugust värvi ja moodi! Lisaks seletas palumaiu mitu korda meile, kuidas teha! Mul täpselt üles kirjutatud, peab ka harjutama hakkama.
Mina tellisin sellised sinised:

Kaunistusi peal ei olnud, aga Freddy hakkas tegema enda sussile nõelaga lillekest ja tegi minu omadele ka! Nii armsad ja nunnud said, aitäh, Freddy!

Sain oma teise sinise soki ka peaaegu valmis, ots jäi ainult kodus kokku võtta:


Nõelviltimist vahtisin väga hoolikalt pealt ja vähemalt teoorias olen nüüd tugev, kui kiired ajad mööda saavad, siis järgmisena järjekorras on selle proovimine. (Neid asju koguneb järjekorda nii palju, et vist peaks end töölt lahti võtma ja ühe soojaga kõik ära tegema, mida proovida tahaks -- huvitav, kaua selleks aega küll peaks varuma?)
Kooki tegin ka, kirssidega, aga retsept on nii pikk, et kirjutan selle hiljem üles, kui keegi seda tahab.

Ups, meelest oleks peaaegu ära läinud, et kalendrid ka käes! Järgmisel aastal on ajaarvamine isetegija järgi! Minu meelest on väga hästi välja tulnud, ma väga rahul!

Kirsi-juustukook

(retsept ajakirjast Stiil mai 2001?)
Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 1 tund
Põhi:
10 Digestive küpsist
1 spl suhkrut
2 spl võid
Täidis:
200 g rasvatut kodujuustu
1 tl vanillisuhkrut
0,4 tl soola
500 g maitsestamata lahjat toorjuustu (Philadelphia)
3 muna
1 munavalge
2 dl suhkrut
Peale:
1 purk kirsikompotti (680 g)
2 dl želeesuhkrut
Kuumuta ahi 200 kraadini. Purusta küpsised, sega suhkru ja sulavõiga. Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiva tordivormi põhi küpsetuspaberiga. Suru küpsisesegu vormi põhja, võita vormi servad. Küpseta 10 minutit ja jahuta. Püreeri kodujuust kombainiga või suru läbi sõela, sega juurde vanillisuhkur, sool ja toorjuust. Klopi ühekaupa juurde munad ja munavalge. Vahusta juurde suhkur ja sega ühtlaseks. Vala segu tordivormi, küpseta 50 minutit ja jahuta. Kurna kirsikompott. Mõõda 4 dl kompotivedelikku. Kui jääb puudu, lisa vett. Kuumuta vedelik potis keemiseni ja sega juurde želeesuhkur. Lase uuesti keema tõusta ja tõsta tulelt. Sega juurde kirsid ja jahuta veidi. Kui segu on pisut jahtunud ja paksenenud, vala tordile. Enne serveerimist hoia torti külmas vähemalt tund kuni üleöö.
See on siis originaal.

Minu parandused: panen pool toru Digestive küpsiseid, sest seal on ca 25 tk, saab 2 korda teha. Kodujuustu panen terve Farmi karbi, on veidi üle 200 g. Toorjuustu panen 2 karpi, Rama on näiteks 180 g karp. Lisan ka 4 muna (sest mida teha ülejääva 1 munakollasega?). Kirsse 2 purki, muidu on na hõredalt koogil neid ja tarretise teen tavalise želatiiniga.
Põhja võtan ahjust välja ja kohe kallan peale selle küpsemise ajal tehtud täidise, ei jahuta.
Täidise tegemisel ei püreeri ega lase midagi läbi sõela, minu meelest on mõnus, kui jäävad kodujuustu terad sisse. Kõik täidise ained panen kaussi ja lasen mikseriga segi, võtab täpselt 10 minutit aega (kuni põhi küpseb).
Küpsetan niikaua (ikka umbes 50 minutit), kuni enam tiku külge kinni ei jää ja pealt on parajalt pruun.
Piltidel on kook vormis (kodus) ja sisunäidis (kokkutulekult):

Kaks sokki

Pikendatud sall

Novembri lõpus tegin sellise roosa (et mitte öelda väga roosa) salli.
Pool tokki Novita 7-venna lõnga jäi järele, plaanisin teha ka mütsi, aga tundub, et sellele nõudlust pole. Et jälle ei jääks ripakile poolikuid tokke, millest õieti midagi ei saa, kudusin hoopis salli pikemaks. Ja kohe palju pikem sai.
Esimesel pildil sall ssiis, kui valmis ja teisel nüüd, kui valmis jälle:

Teisel pildil ka värv õigem, selline maasikavahune.
Nüüd saab ikka korralikult ümber kaela keerata ja pikad otsad jäävad rippuma ka.

Väike vahepala

Tegin mõned väiksemat sorti linikud nii öiseks ajaviiteks (unetus!) kui lihtsalt vahepalaks:


Viimane pilt peaks olema täitsa oranž, aga tuli lollakas-kollakas?
Materjaliks endisaegsed heegelniidid ja nõel nr. 1,25.

Hädaorg

Kella neljast alates olen püüdnud uut posti panna ja ei õnnestu kuidagi, seevastu õnnestus salliga post ära kustutada mingi tabamatu liigutusega ning taastada jälle seda sai. Ka nüüd ei suuda ma panna uut postitust teele nii, et sellest ka asja saaks, seega lisan siiasamma ühe vana asja.
Tegin eelmisel nädalal väikese pruuni liniku. Olgugi, et pruun värv mulle ei istu, oli kuidagi nostalgiline seda niiti jälle kasutada. Üsna mitu-mitu aastat tagasi olen teinud suure diivanilaua lina (ca 130x 60 cm) samast materjalist ja tehnikas:

Enam sellist tööd küll ette vist ei võtaks, käisin ikka tookord päris pikalt lapitud sõrmedega!

Valge sall uuesti
Mida vanem, seda rumalam (või kohmakam?)! Uue posti panemise asemel kobistasin ära kustutada eelmise posti . Siit tuleb nüüd kordusversioon.
Reedel alustatud valge sall sai valmis. Tegelikult oli nagu juba valmis, aga otsustasin kõik lõnga ära kasutada, et ei jääks mingeid juppe ja nii sai 150 cm pikkusest sallist üle kahemeetrine ja topeltnarmastega, laiusega ca 26 cm.
Vardad nr 5, lõng PlayIt, kulutasin 2 (kõik ostetud) 50-grammist tokki.
Lõng oli ostetud salomoni salliks, aga kuna karvade tõttu oli sõlmede tegemine tõeliselt raske, karvad jäid sõlmede sisse pusasse, hoopis kudusin võimalikult augulise.

Karva on sellel lõngal tõesti palju -- hoolimata sellest, et kogu elamine on karvane, samuti ka pintsak, mille peal sai pildistatud, on salli küljes neid ikkagi rohkem kui piisavalt!
Sall läheb jõulukingiks loomulikult.
Selle pika salli tegemisele kulunud aja jooksul oleksin ilmselt mitu paari sokke kududa jõudnud .

Murtud lubadused ...

Lubasin endale, et ei võta peenikest heegeldust enne kätte, kui ükskord on torgitud sõrm ära paranenud. Niipalju siis sellest lubadusest ... varsti peab vist traumapunkti minema ja arstitädil kinni siduda laskma . Ei tea, kas sellega haiguslehte ka saaks? Ikkagi töötrauma!
Mustreid sortides, mis kunagi kuskilt paljundatud või isegi maha joonistatud on, leidsin armsa pärja ja kuigi mul mitte mingil juhul praegu seda teha vaja pole (teadagi ju, mida vaja teha, aga viilida tahaks ikka veel ), valmis väike fileelinik mõõtudega 21 x 28 cm peenikesest puuvillasest niidist. Viimasel ajal on mulle üldse hakanud jälle meeldima fileeheegeldused ja tundub, et töö läheb palju kiiremini kui aastaid tagasi neid tehes. Kuigi vanusega peaks ju peenmotoorika aeglustuma?
Selline siis on ja värvgi pildil enam-vähem õige:

Kunagi olen teinud samast niidist suure liniku, mis siiani esikukapil seisab. Kui ükspäev koristamisega sinna jõuan, teen ka sellest pilti.

kingikotti on ikka ka üht-teist tekkimas, aga visalt, oi kui visalt ...